💙 Mis on nähtava taga? 💙

Me näeme inimesi tegutsemas, reageerimas, karjumas, sulgumas või lihtsalt… eemal olemas.
Aga kas me alati mõistame, miks?

Selle nädala jooksul vaatasime, millised tunded ja kogemused võivad peituda kõige nähtavamate reaktsioonide taga.

Mitte selleks, et õigustada halba käitumist — vaid selleks, et näha inimest terviklikumalt.
Et õppida vaatama mitte ainult silmadega, vaid ka südamega.

Esmaspäev: Viha all on sageli valu

Viha ei ole halb. Ta on märguanne. Märk sellest, et kusagil sees on olnud valu, mida ei ole saanud väljendada või leevendada.

Viha ei teki tühjalt kohalt — ta kaitseb midagi, mis on olnud haavatud.

Teisipäev: Agressiivsus kui hirmu vari

Agressiivsus võib tunduda rünnakuna, aga sageli on see enesekaitse.
Seal, kus keegi ründab, võib sees olla keegi, kes tunneb end abitu ja hirmununa.
Me ei pruugi seda alati näha, aga kui näeme — saame valida, kuidas vastata.

Kolmapäev: Kui mõistus juhib ja süda vaikib

Kui inimene elab ainult mõistuses, võib olla, et sügaval sees on tundetardumus — kaitse selle eest, mida tunda on olnud liiga valus.

Me võime analüüsida, planeerida, selgitada… aga tõeline elu juhtub seal, kus me julgeme ka tunda.

Neljapäev: Reeglid kui kaitse, mitte struktuur

Seal, kus elu on täis reegleid, võib peidus olla usaldamatus oma tunnete vastu.
Kui sisetunne ei ole olnud usaldusväärne (või seda ei ole kunagi õpetatud kuulama), hakatakse toetuma välistele reeglitele, et ellu jääda.

Aga turvatunne, mis tuleb ainult reeglitest, ei juurdu kunagi sügavale.

Reede: Heakskiidu otsing – vajadus kuuluda

Kui inimene otsib pidevalt kinnitust ja autoriteete, võib sees olla hülgamiskogemus.
Minevikus kogetud armastuse tingimustel põhinev andmine võib jätta tunde: ma pean tõestama, et olen piisav.

Aga päris heakskiit ei tule väljast — see sünnib seest.

Laupäev: Ükskõiksuse mask varjab igatsust helluse järele

See, kes ütleb “Mind ei huvita”, ei pruugi olla hoolimatu. Ta võib olla pettunud. Lootus, mis jäi liiga palju kordi vastuseta, muutub vaikseks. Maskiks. Sulgumiseks.
Aga maski all elab sageli soov olla nähtud, hoitud ja armastatud.

Minu isiklik peegeldus

Ka mina olen elus olnud kohas, kus tunded tundusid liiga palju. Kus oli lihtsam hoida nägu, tegutseda  või lihtsalt vaikida — kui tunda.

Aga mida rohkem ma olen õppinud nägema reaktsiooni taga peituvat lugu, seda enam olen hakanud mõistma iseennast. Ja seda vähem on vaja võidelda.

Mõistmine ei tähenda, et me lubame endale või teistele kõike. Aga see tähendab, et me ei jää üksinda oma reaktsioonidega.

Me saame küsida: mis lugu siin taga võib olla?

Ja juba see küsimus viib meid pehmemasse, sügavamasse kohta.

Kui Sa tundsid end mõnes neist kohtadest ära — viha, sulgumine, agressiivsus, reeglid,  ükskõiksus või heakskiiduvajadus — siis tea: see ei tee Sind katki. See teeb Sind päris.
Ja päris olemine on alati parem kui täiuslikkus.

💛 Sa ei pea kõike korraga mõistma. Piisab, kui valid vaadata sügavamale.

Armastusega

Diana