💙 Kui aeg kaob märkamatult… 💙
Täna märkasin, et viimasest blogipostitusest on möödunud kuu.
Vahepeal on vahetunud kuu ja kohe-kohe lõpeb aasta.
Ma ei teagi, kas asi oli aja kiiruses või minu enda mullis elamises – selles, et ma ei tajunud. Päevad olid täidetud, teemad liikusid sotsiaalmeedias edasi, aga blogi jäi vaikseks. Mitte seepärast, et midagi poleks toimunud, vaid võib-olla just vastupidi.
xxx
Novembri lõpu nädal kutsus tagasi keskmesse.
Kuidas aru saada, et sa ei ole keskmes?
Sageli tuleb see märkamatult:
– Kui reageerid rohkem kui valid
– Kui väsimus ei kao ka puhkusega
– Kui peas on pidev “peaks”, aga kehas vastupanu
– Kui lihtsad asjad tunduvad rasked ja rasked asjad veel raskemad…
See on koht, kus ei ole vaja end parandada, vaid kuulata. Mitte kõvemini pingutada, vaid aeglustada, et märgata, kus sa ise vahepeal ära kadusid.
xxxxx
Usk, et asjad võivad minna kergelt, usk kergusesse.
Mitte naiivses mõttes, et midagi ei pea tegema, vaid sügavamas tähenduses – kas ma luban endal uskuda, et elu ei pea kogu aeg olema pingutus?
Kergus ei ole vastutusest loobumine.
Kergus on vastutuse kandmine ilma enese karistamiseta.
xxx
Tere, detsember
Detsember on mulle alati tundunud nagu külaline.
Ta tahab nii rahu kui pidu.
Nii vaikust kui sära.
Nii kokkuvõtteid kui kohalolu.
Ta ei küsi, kas sul on aega – ta tuleb ikkagi.
xxx
Väsimus, mis leidis enim vastukaja
Kõige suuremat vastukaja leidis postitus väsimusest.
Joonistus välja kolm peamist väsimuse allikat:
Väsimus rollidest ja vastutuse kandmisest – kui oled pikalt “see, kes peab”, ilma et keegi hoiaks ka sind.
Väsimus tunnetest, mis on jäänud läbielamata – alla neelatud kurbus, viha, pettumus ei kao, nad väsitavad vaikselt.
Väsimus mõtetest ja muredest – pidev sisemine dialoog, lahendamata küsimused, ootused…
Ootused, mis ei täitu, kipuvad ajapikku muutuma valuks…
xxx
Pööripäev kui häälestus
Talvine pööripäev ei ole start.
Ta on häälestus.
Koht, kus ei küsita “mida ma veel jõuan”, vaid “mis mind tegelikult toetab”.
xxx
Arvan, et ka edaspidi ilmub blogipostitus x korda, x aja tagant.
Sellest, mis tundus selle aja jooksul kõige olulisem.
Sellest, mis jäi kõlama.
Imelist ja rahulikku jõuluaega!
Armastusega