
Mõni protsess käib nii sügaval, et me märkame seda alles siis, kui oleme juba teisele poole jõudnud.
💙 Vaiksed nädalad väliselt.
Suured nihked sees 💙
Vaiksed nädalad väliselt… aga sees oli liikumine nii tugev, et alles nüüd hakkan aru saama, mis kõik tegelikult toimus. Mõni protsess käib nii sügaval, et me märkame seda alles siis, kui oleme juba teisele poole jõudnud.
Viimaste nädalate sotsmeedia postitused olid kõik nagu üks tervik — iga teema avas väikse ukse järgmisesse.
11.11 rääkisime meistri energiast:
et vastused ei tule alati tegutsedes, vaid ennast kuulates.
Vaikusest.
Sisemisest aususest.
Ja sellest, et EI-tunne on ka vastus — isegi kui elu ei lase veel kohe lõpetada.
Järgnes teema „tõeline mees“ — kohalolu, süda, vastutus, väärtused.
Ja millise naise ta valib?
20.11 toimus nihe.
Väline ei muutunud — aga sisemine nihe oli nii selge, et seda oli peaaegu füüsiliselt tunda.
Ja mis mind ennast kõige rohkem üllatas:
see postitus sai nädalate suurima vastukaja.
See tähendab ainult üht:
väga paljud teist tundsid sama.
Rohkemal või vähemal määral.
Midagi sai läbi.
Mitte halvas mõttes — vaid nagu tsükkel, mis lihtsalt on oma töö ära teinud.
Minu jaoks oli 20.11 päev, mil taipasin:
ma loon edasi täiesti teiselt tasandilt.
Uue energiaga.
Läbi kerguse, mitte pingutuse.
Läbi kohalolu, mitte tõestamise.
Ja selle nädalavahetuse energiaks tuli valikute kaart.
Ja ausalt…
see oli minu elus kohal 100%.
Valida oli nii palju, et mul jäi isegi kuuse kaunistamine pooleli.
(Universum: „Teeme nii, et valid kõigepealt ÕIGED asjad. Kuusk ootab.“)
Nii et jah — vaiksed nädalad väliselt.
Sügavad nihked sees.
Ja natuke elu huumorit kõrvale.
Armastusega
